Daily digest for 09 Jan, 2008
Recent Posts
Flickri
www.flickr.com 
More of Eneken's photos
May 2008
| Sun | Mon | Tue | Wed | Thu | Fri | Sat |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
Blogher Dinner Party
Over 80% of participants were females. You go girls! July 29, 2005
Ämbliku hirm
Kuni 7nda eluaastani ei kartnud mingeid ämblikke. Tassisin neid peos ja hirmutasin enda Ema, enesele teadvustamata, (puht naiivsest lapselikkusest) , tõsimeelset anactroboobikut. Järksu, tabasin, nende suhtes ebaustavat mittesallivust. Tundusid need elukad- jäigad, egoistlikud ning üldmuljes väga himuätatavalt ebameeldivalt ohtlikud. Ei tahtnud neid enda lähedusse ja insomniat põhjustasid - lisaks sääskedele, teine teema,- nad puberteedieas neiukesele. Uskusin siiralt endas liha ja verd vanemaid, et äblikud kardavad meid.Neil olevat teadlik instint, hirmust suurematsoodu planeedi Maa asustajale, inimestele. Kuni leidsin paljutõotavalt lubavalt selle kartja enda pühast voodist?? Oli ämblik loll või mu vanemad petlikud? Järgmine hommik selgus, ämblik loll ja mina, käitumismaneeridelt selles valdkonnas, naiselik kopeerija Ema. Aastad möödusid, mina sirgusin - ikka pikemaks ja pikemaks- kuni kolisin Californiasse. Juudas, milline valik ja värviskaala? Imetillukestest tikutopsisuuruseni. Tarantellaga õnneks pole au veel olnud kohtuda!? Ja taaskord aastad möödusid, mina ikka vanemaks ja vanemaks, kuni külaline jälle voodis! Uskumatu, no mis siis minul lahti? 3:30 hommikul. Ema - Isaga seekord ei diskuteerunud, kiire haiglasse helistamisega. Käsi paistes ja valulik, tuju paha ja surmahirm otsaees. Mis teha, tobeded californialased ei suuda otsustada hammustanud änbliku mürgilisust vastavalt minu detailsele kirjeldusele ning paluvalt lahkelt haiglast läbi astuda kui sümptomid halvenevad. Ootan ja vapun hirmust lähituleviku eest,ikka noor ju veel suremaks, vahepeal unustades enda seisukorda kuna igapäeva tegevused nõuavad tegemist, ning siis tabamust GOOGLE, tema teab. Paar tundi tegelesin enda mõrvari tuvastamisega. Uskuge info selles valdkonnas on suht limiteeritud. Kuni leidsin, YELLOW SACK SPIDER; kirjeldus küll ei samastunud minu verbaalse inglise keele valikuga haiglale aga too mis too. Ei suregi ja FUNNEL WEBIDEGA, kes elutsevad Austraalias, ei tasu võrdlusele aega raisatagi. Tapvad versus ebamugavalt valulikud hammustused. OK hea seegi aga igasugune tolerants nende suhtes selle kogemusega kadus ja salvräti peal neid õue tassimise asemel lajatan silma pilgutamata nende pihta (olen nüüdseks varustanud ennast igat sorti ämblikumürkidega). Ei mingit süümepiina ega kaastunnet. Peaasi, et enda eluvaim sees ja neil mitte. Olen paarkorda Musta Leske ka siin elutsemise ajal kohanud aga tänusõnadeks tutvumine on jäänud vaid tutvumise tasandile, ptüi, ptüi, ptüi, Vabandust. Eesti ebausk aga need lood juba tulevikuks. KÕIKE HEAD!
Olen segaduses
Siin nüüd siis olen. Kaugel Eestimaa pinnast aga kirjutan siiski eesti keeles. Hea kodune tunne aga samas õnnetu kuna pole kodumaad külastanud viis pikka aastat. Positiivne mõtteviis siiski julgustab kuna plaan lennukipiletid osta on päris lähitulevikus ja süda väriseb aga mõistus on väga skeptiline. Tundub liiga tõenäoline ja reaaalne ja veelgi enam- kättesaamatu, selles staadiumis. Sõbrad eestlased on ainuke läbiviiv jõud, millega enda patriootlikust ja seost enda juurtega lähendan. Olen rahul ja ausalt öeldes, ei virisegi niiväga, ainult konkreetsed pildid, uudised jne. mõjuvad eemalolekut rõhutades masendavalt. Tunne, et olen teatud mõttes mutanteerunud on ehmatav.
Tänusõnadeks siiski, et olen leidnud eemaloleku ajal fantastilised sõprussuhted , mis on väga lähedal 100 protsendilises skaalas, 100le protsendile. Nii, et eemalolek minu elukogemuste pagasis on leidnud väljendi, mida väga väärtustan ja uhkelt ennast väljendades olen kogenud kodust eemaloleku ajal suurepäraseid sõbrannatsemiseid. Tänase seisuga vast, parimaid oma elus. I have been experiencing the best summer ever!
Niisiis, olen alustanud oma blogiga –tänu stereotüüpilisele anna–võta suhtele–, ning lihtsaks infoks, ühinen blogerite konverentsiga sel laupäeval Santa Claras, CA Bloghrerite konverentsil, et ennast harida ja teie kõigiga ühineda. Loodan Teiega professionaalselt sammu pidada ja palun hoitke mulle pöialt.
